Itaalia lauluraamat

hooaja peatoetajad
“Itaalia lauluraamat”
MARIS LILOSON (sopran)
RENÉ SOOM (bariton, Rahvusooper Estonia)
SIIM SELIS (klaver)
ANDRUS VAARIK (tekstid, lavastus, Linnateater)
P 22. märts kell 18 Võru kultuurimaja Kannel (“Muusika Eestimaale”)
K 25. märts kell 19 Pärnu kontserdimaja
2015
Hugo Wolf (1860–1903)
“Italienisches Liederbuch” / “Itaalia lauluraamat” (1890–1896)
Saksa keelde tõlkinud Paul Heyse (1830–1914)
1. “Auch kleine Dinge können uns entzücken” / “Ka väiksed asjad võivad rõõmu teha”
14. “Geselle, woll’n wir und in Kutten hüllen” / “Sõbrad, kas peidame end
mungakuubedesse”
15. “Mein Liebster ist so klein, daß ohne Bücken” / “Nii väike on mu
kullake, et kummardumatagi”
31. “Wie soll ich fröhlich sein und lachen gar” / “Kuidas võiksin olla rõõmus
ja veel naerda”
6. “Wer rief dich denn?” / “Kes sind siis kutsus?”
13. “Hoffärtig seid ihr, schönes Kind” / “Kõrk olete te, kaunis laps”
28. “Du sagst mir, daß ich keine Fürstin sei” / “Ütled, et ma pole mingi
vürstinna”
25. “Mein Liebster hat zu Tische mich geladen” / “Mu armsam kutsus mind
pidulauda”
23. “Was für ein Lied soll dir gesungen werden” / “Mis laulu peaks küll
sulle laulma”
43. “Schweig einmal still, du garst’ger Schwätzer dort!” / “Jää ükskord
vait, sa tüütu vadistaja!”
42. “Nicht länger kann ich singen, denn der Wind” / “Ma ei saa kauem
laulda, kuna tuul”
11. “Wie lange schon war immer mein Verlangen” / “Kui kaua olen ma
igatsenud”
44. “O wüßtest du, wie viel ich deinetwegen” / “Oh, kui sa teaksid, kui palju
ma su pärast”
16. “Ihr jungen Leute, die ihr zieht ins Feld” / “Noored mehed, kes te
väljale kogunete”
12. “Nein, junger Herr, so treibt man’s nicht, fürwahr” / “Ei, noorhärra, nii
see asi tõesti ei käi”
37. “Wie viele Zeit verlor ich, dich zu lieben!” / “Kui palju ma kaotasin aega
sind armastades!”
2
10. “Du denkst mit einem Fädchen mich zu fangen” / “Sa arvad, et püüad
mind paelakesega kinni”
27. “Schon streckt’ ich aus im Bett die müden Glieder” / “Juba olin ma
voodis väsinud liikmed välja sirutanud”
32. “Was soll der Zorn, mein Schatz, der dich erhitzt?” / “Mis raev see sind,
mu kullake, küll nõnda üles kütab?”
3. “Ihr seid die Allerschönste weit und breit” / “Sa oled kaugelt kõige
kaunim”
45. “Verschling’ der Abgrund meines Liebsten Hütte” / “Neelaku sügavik
mu armsama maja”
22. “Ein Ständchen Euch zu bringen kam ich her” / “Tulin siia teile
serenaadi laulma”
40. “O wär dein Haus durchsichtig wie ein Glas” / “Oh, oleks su maja
läbipaistev nagu klaas”
17. “Und willst du deinen Liebsten sterben sehen” / “Ja kui sa peaksid
nägema kallimat suremas”
41. “Heut Nacht erhob ich mich um Mitternacht” / “Täna ärkasin keskööl
üles”
2. “Mir ward gesagt, du reisest in die Ferne” / “Mulle öeldi, et sa rändad
kaugele”
18. “Heb’ auf dein blondes Haupt und schlafe nicht” / “Tõsta püsti oma
linalakk pea ja ära uinu”
8. “Nun laß uns Frieden schließen, liebstes Leben” / “Tehkem nüüd rahu,
mu elu arm”
19. “Wir haben beide lange Zeit geschwiegen” / “Olime mõlemad pikalt
vaikinud”
3
“Italienisches Liederbuch”
“Itaalia lauluraamat”
Tõlkinud Maarja Kangro
1.
Auch kleine Dinge können uns entzücken,
Auch kleine Dinge können teuer sein.
Bedenkt, wie gern wir uns mit Perlen
schmücken;
Sie werden schwer bezahlt und sind nur
klein.
Bedenkt, wie klein ist die Olivenfrucht,
Und wird um ihre Güte doch gesucht.
Denkt an die Rose nur, wie klein sie ist,
Und duftet doch so lieblich, wie ihr wißt.
1.
Ka väiksed asjad võivad rõõmu teha,
ka väiksed asjad võivad olla kallid.
Mõelge, kui meelsasti me ehime end
pärlitega;
nad maksavad nii palju ja on tillukesed.
Mõelge, kui pisikene on oliiv,
ja siiski nõnda hea, et teda korjata.
Mõelge vaid, kui väike on roosiõis,
ja siiski lõhnab ta, nagu teate, nii magusalt.
14.
Geselle, woll’n wir und in Kutten hüllen,
Die Welt dem lassen, den sie mag
ergötzen?
Dann pochen wir an Tür um Tür im Stillen:
“Gebt einem armen Mönch um Jesu
willen.”
“O lieber Pater, du mußt später kommen,
Wenn aus dem Ofen wir das Brot
genommen.
O lieber Pater, komm nur später wieder,
Ein Töchterlein von mir liegt krank
danieder.”
“Und ist sie krank, so laßt mich zu ihr
gehen,
Daß sie nicht etwa sterbe unversehen.
Und ist sie krank, so laß mich nach ihr
schauen,
Daß sie mir ihre Beichte mag vertrauen.
Schließt Tür und Fenster, daß uns keiner
störe,
Wenn ich des armen Kindes Beichte höre!”
14.
Sõbrad, kas peidame end
mungakuubedesse,
jätame maailma sellele, keda ta võiks
võluda?
Siis käime vaikselt koputades ukselt
uksele:
“Andke vaesele mungale, Jeesuse poolest.”
“Oh, armas Isa, tule parem hiljem,
kui ahjust leiva välja võtame.
Oh, armas Isa, tule pärast jälle,
üks tütardest on praegu haigevoodis.”
“Kui ta on haige, las ma lähen vaatan,
et ta seal ilma hooleta ei sureks.
Kui ta on haige, las vaatan ta järele,
et ta võiks mulle usaldavalt pihtida.
Te pange uks ja aken kinni, et ei segaks
keegi,
kui kuulan vaese lapse pihtimist!”
4
15.
Mein Liebster ist so klein, daß ohne Bücken
Er mir das Zimmer fegt mit seinen Locken.
Als er ins Gärtlein ging, Jasmin zu
pflücken,
Ist er vor einer Schnecke sehr erschrocken.
Dann setzt er sich ins Haus um zu
verschnaufen,
Da warf ihn eine Fliege übern Haufen;
Und als er hintrat an mein Fensterlein,
Stieß eine Bremse ihm den Schädel ein.
Verwünscht sei’n alle Fliegen, Schnaken,
Bremsen
Und wer ein Schätzchen hat aus den
Maremmen!
Verwünscht sei’n alle Fliegen, Schnaken,
Mücken
Und wer sich, wenn er küßt, so tief muß
bücken!
15.
Nii väike on mu kullake, et
kummardumatagi
pühib ta toapõranda oma lokkidega
puhtaks.
Kui ta läks aeda noppima jasmiini,
ehmatas tigu teda väga.
Siis püüdis ta toas hinge tõmmata,
kuid kärbes paiskas ta hunnikusse;
ja kui ta mu aknakese alla astus,
lõi porikärbes tema kolba sisse.
Olgu neetud kõik kärbsed, sääsed,
parmud
ja need, kel on Maremmast pärit
kullake!
Olgu neetud kõik kärbsed, sääsed,
parmud
ja need, kes peavad suudluseks nii
sügavale kummarduma!
31.
Wie soll ich fröhlich sein und lachen gar,
Da du mir immer zürnest unverhohlen?
Du kommst nur einmal alle hundert Jahr,
Und dann, als hätte man dir’s anbefohlen.
Was kommst du, wenn’s die Deinen ungern
sehn?
Gib frei mein Herz, dann magst du weiter
gehn.
Daheim mit deinen Leuten leb in Frieden,
Denn was der Himmel will, geschieht
hinieden.
Halt Frieden mit den Deinigen zu Haus,
Denn was der Himmel will, das bleibt nicht
aus.
31.
Kuidas võiksin olla rõõmus ja veel
naerda,
kui sina minuga nii varjamatult
tigetsed?
Sa tuled korra saja aasta jooksul,
ja siis ka justkui käsu peale.
Miks sa tuled, kui su omad sellele viltu
vaatavad?
Lase mu süda vabaks, siis saad minna
edasi.
Võid kodus omade seas rahus elada.
Sest mida taevas tahab, see ta all
juhtubki.
Ole rahumeeli kodus oma inimestega.
Sest mida taevas soovib, ei jää
tulemata.
5
6.
Wer rief dich denn? Wer hat dich
herbestellt?
Wer hieß dich kommen, wenn es dir zur
Last?
Geh zu dem Liebchen, das dir mehr gefällt,
Geh dahin, wo du die Gedanken hast.
Geh nur, wohin dein Sinnen steht und
Denken!
Daß du zu mir kommst, will ich gern dir
schenken.
Geh zu dem Liebchen, das dir mehr gefällt!
Wer rief dich denn? Wer hat dich
herbestellt?
6.
Kes sind siis kutsus? Kes käskis sul kohale
ilmuda?
Kes palus sul tulla, kui see on sulle
koormaks?
Mine kallima juurde, kes sulle rohkem
meeldib,
mine sinna, kus on su mõtted.
Mine vaid sinna, kus on su mõtisklused ja
meel!
Minu juurde tulemisest säästan sind
meeleldi.
Mine kallima juurde, kes sulle rohkem
meeldib!
Kes sind siis kutsus? Kes käskis sul kohale
ilmuda?
13.
Hoffärtig seid ihr, schönes Kind, und geht
Mit Euren Freiern um auf stolzem Fuß.
Spricht man Euch an, kaum daß Ihr Rede
steht,
Als kostet Euch zuviel ein holder Gruß!
Bist keines Alexanders Töchterlein,
Kein Königreich wird deine Mitgift sein,
Und willst du nicht das Gold, so nimm das
Zinn;
Willst du nicht Liebe, nimm Verachtung
hin.
13.
Kõrk olete te, kaunis laps, ja käite
oma kosilastega ülbelt ümber.
Kui teid kõnetada, võtate harva vaevaks
vastata,
justkui maksaks soe tervitus liiga kõrget
hinda!
Sa pole Aleksandri tütar,
su kaasavara pole kuningriik,
ja kui sa ei soovi kulda, võta tina;
kui sa ei soovi armastust, võta vastu
põlgus.
28.
Du sagst mir, daß ich keine Fürstin sei;
Auch du bist nicht auf Spaniens Thron
entsprossen.
Nein, Bester, stehst du auf bei
Hahnenschrei,
Fährst du aufs Feld und nicht in
28.
Ütled, et ma pole mingi vürstinna;
ka sina ei põlvne just Hispaania troonilt.
Ei, kulla mees, sa tõused kukelauluga,
et sõita põllule, ja mitte riigitõllas.
Sa pilkad minu madalust,
ent vaesus ei tee aadlile ju kahju.
6
Staatskarossen.
Du spottest mein um meine Niedrigkeit,
Doch Armut tut dem Adel nichts zu Leid.
Du spottest, daß mir Krone fehlt und
Wappen,
Und fährst doch selber nur mit Schusters
Rappen.
Sa pilkad, et mul puudub
kroon ja vapp,
ja sinu ratsuks on su oma koivad.
25.
Mein Liebster hat zu Tische mich geladen
Und hatte doch kein Haus mich zu
empfangen,
Nicht Holz noch Herd zum Kochen und
zum Braten,
Der Hafen auch war längst entzwei
gegangen.
An einem Fäßchen Wein gebrach es auch,
Und Gläser hat er gar nicht im Gebrauch;
Der Tisch war schmal, das Tafeltuch nicht
besser,
Das Brot steinhart und völlig stumpf das
Messer.
25.
Mu armsam kutsus mind pidulauda,
ent tal polnud maja, kus mind vastu võtta,
ei puid ega kollet, kus küpsetada või
keeta,
ka katel oli ammu pooleks murdunud.
Ka veinivaat puudus
ja klaase polnud tal üldse;
laud oli kitsas, laualinagi polnud parem,
leib oli kivikõva ja nuga täiesti nüri.
23.
Was für ein Lied soll dir gesungen werden,
Das deiner würdig sei? Wo find ich’s nur?
Am liebsten grüb’ ich es tief aus der
Erden,
Gesungen noch von keiner Kreatur.
Ein Lied, das weder Mann noch Weib bis
heute
Hört’ oder sang, selbst nicht die ält’sten
Leute.
23.
Mis laulu peaks küll sulle laulma,
et see oleks su vääriline? Kust ma sellise
leian?
Kõige meelsamini kaevaksin ta maapõuest
välja,
nii et teda poleks laulnud veel ainuski
olend.
Laulu, mida ei mees ega naine tänaseni
poleks kuulnud ega laulnud; isegi kõige
vanemad mitte.
7
43.
Schweig einmal still, du garst’ger Schwätzer
dort!
Zum Ekel ist mir dein verwünschtes Singen.
Und triebst du es bis morgen früh so fort,
Doch würde dir kein schmuckes Lied gelingen.
Schweig einmal still und lege dich aufs Ohr!
Das Ständchen eines Esels zög ich vor.
43.
Jää ükskord vait, sa tüütu vadistaja!
Su neetud lõõritus ajab mul südame
pahaks.
Ja kui sa ka homseni niimoodi jätkad,
ei saa su laulust asja.
Jää ükskord vait ja kobi kotile!
Meelsamini kuulaksin eesli serenaadi.
42.
Nicht länger kann ich singen, denn der Wind
Weht stark und macht dem Atem was zu
schaffen.
Auf fürcht ich, daß die Zeit umsonst verrinnt.
Ja wär ich sicher, ging ich jetzt nicht schlafen.
Ja wüßt ich was, würd ich nicht heim
spazieren
Und einsam diese schöne Zeit verlieren.
42.
Ma ei saa kauem laulda, kuna tuul
puhub kõvasti ja raske on hingata.
Ma kardan ka, et aeg läheb niisama kaotsi.
Ah, oleksin ma kindel, ei läheks ma praegu
magama.
Ah, teaksin ma midagi, ei longiks ma
niisama koju
ega raiskaks seda kaunist aega üksinduses.
11.
Wie lange schon war immer mein Verlangen
Ach wäre doch ein Musikus mir gut!
Nun ließ der Herr mich meinen Wunsch
erlangen
Und schickt mir einen, ganz wie Milch und
Blut.
Da kommt er eben her mit sanfter Miene,
Und senkt den Kopf und spielt die Violine.
11.
Kui kaua olen ma igatsenud:
ah, meeldiksin ometi mõnele muusikule!
Nüüd on Jumal mu soovi kuulda võtnud
ja saadab mulle ühe, kes on kui piim ja veri.
Sealt ta tulebki, õrna ilmega,
ja langetab pea ja mängib viiulit.
44.
O wüßtest du, wie viel ich deinetwegen,
Du falsche Renegatin, litt zur Nacht,
Indess du im verschloßnen Haus gelegen
Und ich die Zeit im Freien zugebracht.
Als Rosenwasser diente mir der Regen,
Der Blitz hat Liebesbotschaft mir gebracht;
Ich habe Würfel mit dem Sturm gespielt,
44.
Oh, kui sa teaksid, kui palju ma su pärast,
sa võltspõgenik, olen kannatanud öösiti,
sellal kui sina lamasid lukku keeratud toas
ja mina veetsin aega lageda taeva all.
Vihm oli mulle roosiveeks,
välk tõi mulle armusõnumeid;
veeretasin tormiga täringuid,
8
Als unter deinem Dach ich Wache hielt.
Mein Bett war unter deinem Dach
bereitet,
Der Himmel lag als Decke drauf gebreitet,
Die Schwelle deiner Tür, die war mein
Kissen –
Ich Ärmster, ach, was hab ich ausstehn
müssen!
pidades su räästa all valvet.
Sinu räästa alla oli mul ase tehtud,
selle peale laotasin taeva,
su ukselävi oli minu padi –
ma vaene, mida ma küll pidi taluma!
16.
Ihr jungen Leute, die ihr zieht ins Feld,
Auf meinen Liebsten sollt ihr Achtung
geben.
Sorgt, daß er tapfer sich im Feuer hält;
Er war noch nie im Kriege all sein Leben.
Laßt nie ihn unter freiem Himmel
schlafen;
Er ist so zart, es möchte sich bestrafen.
Laßt mir ihn ja nicht schlafen unterm
Mond;
Er ginge drauf, er ist’s ja nicht gewohnt.
16.
Noored mehed, kes te väljale
kogunete –
pidage silmas mu kallimat.
Vaadake, et ta oleks tule all vapper;
ta pole veel eluski sõjas käinud.
Ärge laske tal lageda taeva all magada;
ta on nii õrn, see võib talle liiga teha.
Ärge laske, et ta mul niisama kuu all
magab:
ta saab veel otsa, sest pole ju sellega
harjunud.
12.
Nein, junger Herr, so treibt man’s nicht,
fürwahr;
Man sorgt dafür, sich schicklich zu
betragen.
Für Alltags bin ich gut genug, nicht wahr?
Doch Bessre suchst du dir an Feiertagen.
Nein, junger Herr, wirst du so weiter
sünd’gen,
Wird dir den Dienst dein Alltagsliebchen
künd’gen.
12.
Ei, noorhärra, nii see asi tõesti ei käi;
peab ikka korralikult käituma.
Ma kõlban argipäevaks küll, eks ole?
Ent pidupäevadeks sa otsid paremaid.
Ei, noorhärra, kui sa nõnda edasi
patustad,
ütleb argipäevakallim koha üles.
37.
Wie viele Zeit verlor ich, dich zu lieben!
Hätt ich doch Gott geliebt in all der Zeit.
37.
Kui palju ma kaotasin aega sind
armastades!
9
Ein Platz im Paradies wär mir verschrieben,
Ein Heilger säße dann an meiner Seit.
Und weil ich dich geliebt, schön frisch Gesicht,
Verscherzt ich mir des Paradieses Licht,
Und weil ich dich geliebt, schön Veigelein,
Komm ich nun nicht ins Paradies hinein.
Oleksin ma kogu selle aja ometi Jumalat
armastanud.
Mulle oleks kinni pandud koht paradiisis,
mõni pühak seisaks seal mu kõrval.
Ja kuna ma sind armastasin, kaunis värske
näoke,
mängisin ma maha paradiisivalguse;
ja kuna ma sind armastasin, kaunis
kannike,
ei pääsegi ma enam paradiisi.
10.
Du denkst mit einem Fädchen mich zu fangen,
Mit einem Blick schon mich verliebt zu
machen?
Ich fing schon andre, die sich höher
schwangen;
Du darfst mir ja nicht trau’n, siehst du mich
lachen.
Schon andre fing ich, glaub’ es sicherlich.
Ich bin verliebt, doch eben nicht in dich.
10.
Sa arvad, et püüad mind paelakesega
kinni,
paned üheainsa pilguga armuma?
Olen juba püüdnud teisi, kes lendasid
kõrgemalt;
sa ei tohiks mind usaldada, kui näed mind
naermas.
Juba olen ma teisi püüdnud, usu mind,
tõesti.
Olen armunud, ainult mitte sinusse.
27.
Schon streckt’ ich aus im Bett die müden
Glieder,
Da tritt dein Bildnis vor mich hin,
du Traute.
Gleich spring ich auf, fahr’ in die Schuhe
wieder
Und wandre durch die Stadt mit meiner Laute.
Ich sing’ und spiele, daß die Straße schallt;
So manche lauscht – vorüber bin ich bald.
So manches Mädchen hat mein Lied gerührt,
Indes der Wind schon Sang und Klang
entführt.
27.
Juba olin ma voodis väsinud liikmed välja
sirutanud,
kui mulle ilmus silme ette su kujutis, mu
kallim.
Kohe hüppan ma püsti, panen kingad jälle
jalga
ja kõnnin lautoga läbi linna.
Laulan ja mängin, nii et tänav kajab;
nii paljud kuulavad – kohe olen ma
möödas.
Nii paljusid tüdrukuid puudutab mu laul,
sellal kui tuul juba hääle ja helina eemale
kannab.
10
32.
Was soll der Zorn, mein Schatz, der dich
erhitzt?
Ich bin mir keiner Sünde ja bewußt,
Ach, lieber nimm ein Messer wohlgespitzt
Und tritt zu mir, durchbohre mir die Brust.
Und taugt ein Messer nicht, so nimm ein
Schwert,
Daß meines Blutes Quell gen Himmel
fährt.
Und taugt ein Schwert nicht, nimm des
Dolches Stahl
Und wasch in meinem Blut all meine Qual.
32.
Mis raev see sind, mu kullake, küll nõnda
üles kütab?
Mul ei tule küll ühtegi pattu pähe,
ah, pigem võta terav nuga
ja tule torka läbi mu rind.
Ja kui noast ei piisa, võta siis mõõk,
et mu veri purskaks taevani.
Ja kui mõõgast ei piisa, võta pistoda
teras
ja pese mu veres puhtaks kogu mu piin.
3.
Ihr seid die Allerschönste weit und breit
Viel schöner als im Mai der Blumenflor
Orvietos Dom steigt so voll Herrlichkeit
Viterbos größter Brunnen nicht empor.
So hoher Reiz und Zauber ist dein eigen,
Der Dom von Siena muß sich vor dir
neigen.
Ach, du bist so an Reiz und Anmut reich,
Der Dom von Siena selbst ist dir nicht
gleich.
3.
Sa oled kaugelt kõige kaunim,
märksa kaunim kui maikuine lillevaip.
Orvieto katedraal ei kerki nii imeliselt
ega purska nii ka Viterbo suurim
purskkaev.
Nii õilis hurm ja võlu on vaid sinu oma,
Siena katedraal peab su ees
kummardama.
Ah, nii külluslikult on sul hurma ja
kütkestust,
et ka Siena katedraal jääb sulle alla.
45.
Verschling’ der Abgrund meines Liebsten
Hütte,
An ihrer Stelle schäum’ ein See zur
Stunde.
Bleikugeln soll der Himmel drüber
schütten,
Und eine Schlange hause dort im Grunde.
Drin hause eine Schlange gift’ger Art,
Die ihn vergifte, der mir untreu ward.
45.
Neelaku sügavik mu
armsama maja,
vahutagu selle kohal kohe
praegu meri.
Valagu taevas ta peale tinakuule
ja pesitsegu seal all madu.
Pesitsegu seal mürgine madu,
kes mürgitab ära selle, kes murdis mulle
truudust.
11
Drin hause eine Schlange, giftgeschwollen,
Und bring’ ihm Tod, der mich verraten
wollen!
Pesitsegu seal mürgist paisunud madu
ja toogu surma tollele, kes mind reetis!
22.
Ein Ständchen Euch zu bringen kam ich her,
Wenn es dem Herrn vom Haus nicht
ungelegen.
Ihr habt ein schönes Töchterlein.
Es wär’ wohl gut, sie nicht zu streng im
Haus zu hegen.
Und liegt sie schon im Bett, so bitt ich sehr,
tut es zu wissen ihr von meinetwegen,
Daß ihr Getreuer hier vorbeigekommen,
der Tag und Nacht sie in den Sinn
genommen,
Und daß am Tag, der vierundzwanzig zählt,
Sie fünfundzwanzig Stunden lang mir fehlt.
22.
Tulin siia teile serenaadi laulma,
kui majaisand pole vastu.
Kaunis tütreke on teil,
oleks hea teda mitte liiga rangelt toas
pidada.
Ja kui ta juba voodis on, siis palun teid
südamest,
andke talle teada,
et astus läbi ta armsam,
kes teda päeval ja ööl meeles peab,
ning et ööpäevas, kus on kakskümmend
neli tundi,
igatsen mina teda kakskümmend viis.
40.
O wär dein Haus durchsichtig wie ein Glas,
Mein Holder, wenn ich mich vorüberstehle!
Dann säh’ ich drinnen dich ohn Unterlaß,
Wie blickt’ ich dann nach dir mit ganzer
Seele!
Wie viele Blicke schickte dir mein Herz,
Mehr als da Tropfen hat der Fluß im März!
Wie viele Blicke schickt’ ich dir entgegen,
Mehr als da Tropfen niedersprühn im Regen!
40.
Oh, oleks su maja läbipaistev nagu klaas,
mu kallis, kui ma sealt mööda hiilin!
Siis näeksin sind seal vahetpidamata,
vaataksin sind kogu hingega!
Kui palju pilke saadaks sulle mu süda,
rohkem kui jões on piisku märtsikuus!
Kui palju pilke saadaksin su poole,
rohkem kui piisku, mis vihmaga alla
sajavad!
17.
Und willst du deinen Liebsten
sterben sehen,
So trage nicht dein Haar gelockt, du Holde.
Laß von den Schultern frei sie niederwehen;
Wie Fäden sehn sie aus von purem Golde.
Wie goldne Fäden, die der Wind bewegt –
17.
Ja kui sa peaksid nägema kallimat
suremas,
ära kanna juukseid lokkikeeratult, kullake.
Las nad voogavad õlgadelt vabalt alla;
need näevad välja nagu kuldsed lõngad.
Kui kuldsed lõngad, mida tuul liigutab –
12
Schön sind die Haare, schön ist,
die sie trägt!
Goldfäden, Seidenfäden ungezählt –
Schön sind die Haare, schön ist, die sie
strählt!
kaunid on need juuksed, kaunis on see,
kes neid kannab!
Kuldlõngad, siidilõngad, arvutud –
kaunid on juuksed, kaunis on see, kes
neid kammib!
41.
Heut Nacht erhob ich mich um Mitternacht,
Da war mein Herz mir heimlich
fortgeschlichen.
Ich frug: Herz, wohin stürmst du so mit
Macht?
Es sprach: Nur Euch zu sehn, sei es
entwichen.
Nun sieh, wie muß es um mein Lieben stehn:
Mein Herz entweicht der Brust, um dich zu
sehn!
41.
Täna ärkasin keskööl üles,
sest mu süda oli vaikselt minema
hiilinud.
Küsisin: süda, kuhu sa niimoodi tormad?
Tema vastas, et põgenes vaid, et sind
näha.
Vaata nüüd, kuidas mul on armastusega
lood:
mu süda põgeneb rinnust, et näha sind!
2.
Mir ward gesagt, du reisest in die Ferne.
Ach, wohin gehst du, mein geliebtes Leben?
Den Tag, an dem du scheidest, wüßt’ ich
gerne;
Mit Tränen will ich das Geleit dir geben.
Mit Tränen will ich deinen Weg befeuchten –
Gedenk an mich, und Hoffnung wird mir
leuchten!
Mit Tränen bin ich bei dir allerwärts –
Gedenk an mich, vergiß es nicht, mein Herz!
2.
Mulle öeldi, et sa rändad kaugele.
Ah, kuhu sa lähed, mu elu arm?
Tahaksin teada päeva, mil sa lahkud;
pisarates saadaksin sind.
Pisaratega tahan su teed niisutada –
mõtle mu peale, ja mulle kumab lootus!
Pisarates olin su kõrval igal pool –
mõtle mulle, ära unusta, mu arm!
18.
Heb’ auf dein blondes Haupt und schlafe
nicht,
Und laß dich ja vom Schlummer nicht betören.
Ich sage dir vier Worte von Gewicht,
Von denen darfst du keines überhören.
Das erste: daß um dich mein Herze bricht,
18.
Tõsta püsti oma linalakk pea ja ära uinu,
ära lase unel end eksitada.
Ütlen sulle neli kaalukat asja,
millest ükski ei tohi su kõrvust mööda
minna.
Esiteks: sinu pärast murdub mu süda.
13
Das zweite: dir nur will ich angehören,
Das dritte: daß ich dir mein Heil befehle,
Das letzte: dich allein liebt meine Seele.
Teiseks: ainult sulle tahan ma kuuluda.
Kolmandaks: oma pääsemise usaldan su
hoolde.
Neljandaks: ainult sind armastab mu hing.
8.
Nun laß uns Frieden schließen, liebstes
Leben,
Zu lang ist’s schon, daß wir in Fehde liegen.
Wenn du nicht willst, will ich mich dir
ergeben;
Wie könnten wir uns auf den Tod bekriegen?
Es schließen Frieden Könige und Fürsten,
Und sollen Liebende nicht
darnach dürsten?
Es schließen Frieden Fürsten und Soldaten,
Und sollt’ es zwei Verliebten
wohl mißraten?
Meinst du, daß, was so großen Herrn
gelingt,
Ein Paar zufriedner Herzen nicht vollbringt?
8.
Tehkem nüüd rahu,
mu elu arm.
Juba liiga kaua on me vahel vaen valitsenud.
Kui sina järele anda ei taha, annan ma
sulle alla;
kuidas võiksime me surmaga sõdida?
Rahu teevad kuningad ja vürstid,
ja kas armastajad ei peaks selle järele
janunema?
Vürstid ja sõdurid teevad rahu,
ja kas kahel armunul ei peaks see korda
minema?
Kas arvad, et see, mis nii suurtel isandail
õnnestub,
ei tule kahel rahuloleval südamel välja?
19.
Wir haben beide lange Zeit geschwiegen,
Auf einmal kam uns nun die Sprache wieder.
Die Engel, die herab vom Himmel fliegen,
Sie brachten nach dem Krieg den Frieden
wieder.
Die Engel Gottes sind herabgeflogen,
Mit ihnen ist der Frieden eingezogen.
Die Liebesengel kamen über Nacht
Und haben Frieden meiner Brust gebracht.
19.
Olime mõlemad pikalt vaikinud,
nüüd äkki saime kõnevõime tagasi.
Inglid, kes taevast maale lendasid,
tõid sõja järel jälle rahu.
Jumala inglid lendasid maa peale,
nendega saabus taas rahu.
Üleöö tulid armastuseinglid
ja täitsid mu rinna rahuga.
14
Hugo Wolf on ainus romantismiaja helilooja, kes võib laululoomises esitada
väljakutse Schubertile. Tema lühike muusikaline haridustee piirdus isalt
saadud klaveri- ja viiulitundidega ning paariaastase õppeperioodiga Viini
konservatooriumis, kust ta heideti välja tema avameelse kriitika tõttu
oma juhendajate aadressil. 15-aastaselt näitas ta mõningaid oma laule
Wagnerile, kes julgustas teda heliloominguga jätkama. Aastail 1883–
1887 kirjutas ta muusikakriitilisi artikleid ajalehele Wiener Salonblatt,
valgustades põhjalikult tollast Viini muusikaelu. 1889. aastast alates
hakati Wolfi laule kirjastama ning tema kuulsus hakkas kasvama. Helilooja
elu lõpuaastaid tumestasid depressioon, haigestumine süüfilisse ja viimaks
– vaimne kokkuvarisemine.
Hugo Wolfi laululooming avaldab muljet nii mahult kui ka kvaliteedilt.
Ta on kirjutanud ühtekokku umbes 300 laulu, millest paljud publitseeriti
postuumselt. Teksti autoritest eelistas ta saksa poeete, sh Goethe,
Mörike ja Eichendorff, ent ta on kasutanud ka välismaiste autorite
luulet Paul Heyse ja Emanuel von Geibeli tõlkes: neist 44 laulu kuulub
“Hispaania lauluraamatusse” (1891) ning 46 “Itaalia lauluraamatusse”
(1890–1896). Wolf pööras tekstile erilist tähelepanu ja tema lauludes on
väljenduslikkus meloodilisusest tähtsam. Tema laulude tundeskaala ulatub
õrnast armastuslüürikast satiirilise huumori ning sügavate hingeliste
kannatusteni.
“Italienisches Liederbuch” (“Itaalia lauluraamat”), milles väljendub
Wolfi eluaegne kiindumus Itaalia inimeste ja elustiili vastu, on autori viimane
suurem teos enne tema varast surma. See koosneb kahest osast, millest
kumbki on komponeeritud erineval perioodil: esimesed 22 laulu valmisid
Unternachis ja Döblingis 1890.–91. aasta sügistalvel ning ülejäänud
24 Perchtoldsdorfis 1896. aasta kevadel. Kogumiku tekstiliseks aluseks
on 16. sajandi ja varasema aja itaalia ja Venezia rahvaluule, mille on saksa
keelde tõlkinud Paul Heyse (1830–1914). Novellistina nime teinud Paul
Heyse oli esimene sakslane, kes sai Nobeli kirjanduspreemia; üks Nobeli
žürii liikmeid nimetas teda Saksamaa suurimaks kirjandusgeeniuseks pärast
Goethet. Heyse tegutses kogu oma karjääri jooksul ka tõlkijana, peamiselt
itaalia kirjanduse alal, andes oma tõlgetega Lõuna-Euroopa tekstidesse
üksjagu saksa hõngu.
15
“Itaalia lauluraamatu” keskne teema on armastus oma erinevais
ilminguis ning elumustrid, mis on pidevas muutumises, ent ometi igavesti
korduvad. Luuletused võib jaotada tinglikult kolme alarühma: mehe
vaatenurgast, naise vaatenurgast ja need, mis on vaadeldavad mõlemast
aspektist. Neis on lai gamma emotsioone: kergemeelsusest meeleheiteni,
kaeblemisest provotseerimiseni, intiimsusest ja kirest meelituste ja
austuseni. Lauluraamatu suurus seisneb Wolfi erilises andes leida täpsed
ja mõjuvad muusikalised vasted luuletuste ideedele ja kujunditele. Laulud
on elavad karakterpildid, mõned neist lausa teatraalsed oma illustreerivas
otsesuses.
Wolfi helikeelt iseloomustab rohke dissonantside ja kromatismide
kasutamine, mille juures ta säilitab ometi tonaalse keskme. Pole vist
teist sellist heliloojat, kes oleks kirjutanud oma laulukogumiku partituuri
nii palju detailseid esitusinstruktsioone nagu Hugo Wolf. Olles eluajal
tuntud punktuaalsuse poolest, ei jätnud ta oma teoste puhul midagi
juhuse hooleks, kontrollides nii kirjastamisel kui ka kontserdi kavalehtedel
kõike pisidetailideni alates lehekülgede paigutusest kuni lillekesteni lehe
all servas. Tema suhted lauljatega olid sageli pingelised, kuna ta nõudis
esitamisel nooditeksti ülitäpset jälgimist. Sellest lähtudes võib öelda,
et helilooja antud dünaamikast ja tempodest kinnipidamine garanteerib
kontserdilaval ka kõige enam tõetruu ja parima tulemuse.
Wolf ise hindas teost kõrgelt, kirjas aastast 1891 ütleb ta: “Itaalia laulud
on kõigist mu asjadest originaalsemad ja kunstiliselt kõige täiuslikumad.”
Helilooja ei kuulnud oma kõrvaga kunagi kogu “Itaalia lauluraamatu”
ettekannet, kuigi kiri dr Streckerile aastast 1893 annab teada, et ta planeeris
tervikettekannet (tollal olid tal küll valmis alla poole lauludest).
Wolfi biograaf Frank Walker on kirjutanud: “Itaalia laulud on tänapäeval
sama värsked kui nende loomisajal ning kuitahes suur kordamine ei suuda
kahandada nende võlu. On võimatu ette kujutada, et need võiksid tuhmuda
või kaotada oma tähtsuse, niikaua kui tsiviliseeritud inimkond püsib. [...]
Wolf võib osutada uhkusega neile väikestele juveeliõitest lauludele ja
öelda: siin on täiuslikkus.”
Evelin Kõrvits
16
Maris Liloson lõpetas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia laulu erialal
2002. aastal dots Anu Kaalu klassis. Ta on laulnud aastail 2002–2004
Eesti Filharmoonia Kammerkooris ning aastail 2004–2012 Rahvusooper
Estonia kooris, osalenud solistina Nargen Opera, R.A.A.A.Mi projektides
ja esinenud Ensemble Voces Musicalese koosseisus. Maris Lilosoni
rollide hulka kuuluvad Najade (Strauss “Ariadne Naxosel”), Nicoletta
(Prokofjevi “Armastus kolme apelsini vastu”), Daisy Darlington (Ábrahámi
“Savoy ball”), Stasi (Kálmáni “Silva”), Pamina (Mozarti “Võluflööt”), Rosina
(Mozarti “Teeseldud lihtsameelsus”), Carolina (Cimarosa “Salaabielu”),
Clarice (Haydni “Elu Kuu peal”), Hannerl (Schuberti/Berté “Kolme neitsi
maja”), Notsu (lasteetendus “Pipi!Nuki!Puhh!”), Annika (lasteetendus “Pipi
Pikksukk”).
Maris Liloson on esinenud ka kammerlaulja ning solistina vokaal
sümfooniliste suurvormide ettekannetel (Vivaldi “Gloria”, Pergolesi
“Stabat mater”, Gounod’ “Messe solennelle”, Mozarti ja Rutteri reekviemid,
Haydni “Aastaajad”, Bachi “Johannese passioon”).
René Soom õppis klassikalist laulmist aastail 1995–1996 Georg Otsa
nim Tallinna muusikakoolis (õp Henn Eeriku klassis) ja 2001–2004 Eesti
Muusikaakadeemias (prof Virgilijus Noreika ja prof Jaakko Ryhäneni
juhendamisel), kus jätkas 2004–2008 magistriõpinguid (prof Jaakko
Ryhäneni klassis). Ta on täiendanud end ka Hartmut Hölli, Rudolf Piernay ja
Gerhard Kahry meistrikursustel.
Rahvusooper Estonias on René Soom töötanud alates 1997. aastast,
solistina 2005. aastast. Tema rollide hulgas on Estonias olnud Onegin
(Tšaikovski “Jevgeni Onegin”), Don Quijote (Leigh’ “Mees La Manchast”),
Silvio (Leoncavallo “Pajatsid”), Schaunard (Puccini “Boheem”), Wolfram
(Wagneri “Tannhäuser”), Dandini (Rossini “Tuhkatriinu”), Achillas (Händeli
“Julius Caesar”), Juss (Raadiku “Vargamäe tõde ja õigus”), Edwin ja Boni
(Kálmáni “Silva”), Ben (Menotti “Telefon”), Morales (Bizet’ “Carmen”), John
Canty (Pajusaare “Prints ja kerjus”), Kirikuteener (Puccini “Tosca”), Kapten
Castel-Jaloux (Tambergi “Cyrano de Bergerac”), Kindral Junot ja Taat
(Kaumanni “Mina – Napoleon!”), Parkal (Tubina “Barbara von Tisenhusen”),
Ottokar (Weberi “Nõidkütt”), Parun Douphal (Verdi “La traviata”), Teine
17
külaline ja Ameerika kindral (Tüüri “Wallenberg”), Marullo (Verdi “Rigoletto”),
Henry Higgins (Loewe’ “Minu veetlev leedi”), Chucho Santelmo (Vihmandi
“Armastuse valem”), Leuthold (Rossini “Wilhelm Tell”), Belcore (Donizetti
“Armujook”) jpt. Ta on laulnud ka Paolo Albiani partiid Verdi “Simon
Boccanegra” kontsertesitusel ja teinud draamarolle, nt Nimetu Tammsaare
“Juuditis”; Papageno EMTA ooperistuudio lavastustes (Mozarti “Võluflööt”)
ja Isa (Humperdincki “Hans ja Grete”).
Ta on pälvinud Marje ja Kuldar Singi nimelise noore laulja preemia (2006),
Harjumaa teatripreemia (2009), Georg Otsa nimelise preemia (2012) ja SEB
publikupreemia (2014).
René Soom on tegutsenud aktiivselt ka väljaspool koduteatrit, esinenud
külalisena Vanemuise teatris, teinud koostööd Pärnu Linnaorkestri ja OoperKvartetiga ning osalenud KaivConsorti projektlavastustes (Orffi “Kuu” ja
Bizet’ “Carmen”); aastast 1998. osaleb ta sõnateatri Varius tegemistes ning
on koos trupiga andnud etendusi Rootsis, USAs ja Kanadas. Ta on edukalt
esinenud ka kammerlauljana.
Siim Selis on lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia klaveri erialal prof Valdur
Rootsi klassis ja EMA magistrantuuri saateklassi erialal prof Vilma Mallene
ja dots Helin Kapteni klassis. Ta on õppinud samas dirigeerimist Jüri Rendi
ja Ilmar Tõnissoni käe all. Alates 1992. aastast töötab ta Tehnikaülikooli
Akadeemilise Meeskoori dirigendina ja alates 1994. aastast Eesti Muusikaja Teatriakadeemias kontsertmeistrina.
Siim Selis on teinud koostööd paljude Eesti lauljate ja kooridega ning
esinenud pianisti ja dirigendina Soomes, Saksamaal, Kanadas, UusMeremaal jm. Ta on mänginud mitmete orkestrite koosseisus ja solistina
ning teeb pianistina koostööd Eesti Rahvusmeeskoori ja Eesti Filharmoonia
Kammerkooriga.
18
Andrus Vaarik lõpetas 1982. aastal lavakunstikateedri X lennu. Ta on teinud
mitmeid tuntud lavarolle, mänginud paljudes telelavastustes, seriaalides
ja filmides. Aastatel 1982–1992 töötas Andrus Vaarik näitlejana Eesti
Noorsooteatris (Tallinna Linnateatris) ja 1992–2002 Eesti Draamateatris
ning 2002–2009 tegutses vabakutselise näitleja ja lavastajana. Alates
2009. aastast töötab ta Tallinn Linnateatris. Andrus Vaarik on Valgetähe
V klassi teenetemärgi kavaler. Ta on saanud teisigi preemiaid: Voldemar
Panso nimeline preemia, Ants Lauteri nimeline preemia, Eesti Näitlejate
Liidu aastapreemia, Linnateatri kolleegipreemia parimale meesnäitlejale,
Raadioteatri preemia jt.
Kontserdi produtsent Tuuli Metsoja
Toimetaja Annegret Leiten
19
www.concert.ee

Download Report